Urmas Vaino: Kõik tööd on ise minu juurde tulnud

Erika Klaats - Maaleht TeRa -16.07 2009

Viimasel ajal teleekraanil saatejuhina jõuliselt ilma teinud Urmas Vainot näeb suvel juhtimas kaht saatesarja, sügisest aga saab temast üks “Terevisiooni” vedajaid.

* * *

Urmas Vaino, kuidagi äkki on teist väga nõutud saatejuht saanud.

Tegelikult on kõik olnud asjade loomulik käik ja vaikne tiksumine. Alates sellest hetkest, kui koos Auto Bild Eesti kolleegidega sai Kanal 2 ekraanil käidud saatega “Sõidame!”.
Foto: ERR
Neemel elav proua Maie mängib Urmas Vainole ja Anatoli Tafitšukile saate “Sadam otsib meremeest” Neeme ja Kaberneeme loo lõpus pilli.

See oli erakordse kirega tehtud kodumaine autosaade, mis jõudis eetrisse üsna hilja, sellel kellaajal köhisid kuked juba vaikselt oma häält puhtaks, et üle küla hommikutervituseks kireda. Ja sealt edasi on asjad riburada tulnud. Ise tulnud.

Teid vaadates jääb mulje, et tunnete end saatejuhina kui kala vees. Kas olete ka tavaelus selline hoogne ja enesekindel mees?

Kui ma olen piisavalt ette valmistunud ja tean, miks me sellist saadet teeme, kui kõik on kohal ja valmis, kõik ideed seisukohtadeks seeditud, siis tunnen ennast muidugi hästi ja kindlalt. Ja siis tuleb ka hoog peale.

Kuidas telekuulsuse koormat talute?

Näo ära tundmine on selle tööga kaasnev kõrvalnähtus. Koormaks see muutunud ei ole ja ma usun, et ei muutu ka. Eesti on väike ja kaua sa ikka ühe näo nägemisest erutud.

Aga elu on see mõjutanud küll. Mõni päev tagasi astus minu juurde üks vana mees ja küsis, et kas minu onu oli Tiit. Vana mees oli kunagi minu onu klassijuhataja. Rääkisime, meenutasime, kuulsin lugusid. Ilma mu nägu ära tundmata oleks see vestlus ilmselt pidamata jäänud.

Kui palju tööd see tegelikult nõuab, et end saatejuhina ekraanil kindlalt tunda?

Valmistumine on jäämägi, saade ise mäe veepealne tipp. Enda upitamine mugavustsooni võtab aega ja nõuab teatud järjepidevust. Seda premeeritakse hilisema mõnusa enesetundega võtteplatsil või eetris.

“Erisaates” oli teie partneriks Anatoli Tafitšuk, kellega koos alustasite uut mereteemalist saatesarja “Sadam otsib meremeest”. Miks just koos Tafitšukiga?

Ma ei tea, miks Anatoli mind oma partneriks valis. Võib-olla on see küsimus rohkem saate produtsentidele. Aga mulle tundub, et meie maiste kehade absoluutse eriilmelisuse kompenseerivad teatud kokkulangemised seisukohtade, arvamiste, maailmast arusaamiste sinusoidides. Meil ei lähe palju aega, et saada asjad sünkrooni.

“Sadam otsib meremeest” kõlab üsna seikluslikult. Kui seiklusjanune tegelikult olete?

Pigem ma ei topi oma nina igale poole. Ning uue kogemuse saamise ettekäändel ei ole ma valmis lõkkesse ronima ja lollusi selle sildi all tegema. Otsin uusi kogemusi, see on veider vabandus. Merd ennast ei tohi vist ka seiklusena võtta, selle suhtumisega kaugele ei jõua.

Küll võib merelkäik seikluseks kujuneda. Kogu elu on üks suur seiklus. Parem, kui seda tõika ära ei unusta.

Kas uue saatesarja tegemine on ka üllatusi pakkunud või uusi teadmisi ja kasulikku kogemust?

Kohtumised inimestega on selle saate kõige suuremad üllatused. Näiteks 86aastane mees Kaunissaarel, kes peab muuseumi, kus muu hulgas näidatakse dinosauruse kakat; Eesti juurtega mees, kes on üks kahest Soomes enim hinnatud puulaevaehitajast ja kelle töökojas valmib kahekümnemeetrine kahemastiline; Neeme teatriseltskond ja teised selle küla inimesed; Pranglil elatav oma elu jne. Seda kõike on saates näha, aga veel rohkem tuli kahjuks välja jätta.

Sügisel saab teist “Terevisiooni” saatejuht. Miks pakkumise vastu võtsite?

Möödunud suvel koos Elis Aunastega maasikateaegset hommikuprogrammi juhtida oli erakordselt meeldiv kogemus. Ja väga õpetav. Esiteks. Ja teiseks, selle saate pakkumine on usaldus. Kui keegi mind niimoodi usaldab, et sellist saadet juhtima kutsub, siis peaksid olema väga veenvad põhjused öelda “ei”. Mul neid põhjuseid polnud.

Mida “Terevisiooni” puhul kõige rohkem pelgate?

Kui üldse midagi, siis ehk esimese hooaja veebruari hommikuid. Ma olen kunagi aastaid vara ärganud, et minna raadiosse. Pidin sõitma liinibussiga. Kell 5.14 sõitis see minu peatusest välja. Inimesed bussis olid alati samad, lõpuks teretasime üksteist, ja kui ma kord sõidu ajal tukkuma jäin, koputati mulle õlale ja öeldi aral häälel: “Vam võhodit para!”.

Aga õnneks on veebruari hommikuid vähem kui märtsi omi.

Kui hästi tunnete Katrin Viirpalu, kellega koos peate igal tööpäeva hommikul programmi vedama?

Katrin on kena inimene. Tunnen teda eetri kaudu.

Millised on väga hea saatejuhi tähtsaimad omadused?

Lai silmaring, hea närv, ühte pakitult nii hoolivus kui ka hoolimatus, võime enda üle naerda, ennast mitte liiga tõsiselt võtta. Ja loomulikult soov olla objektiivne ning teha oma tööd võimalikult hästi ja ausalt, eristades olulise tühisest.

Vist mingi muusikaline kuulmine ka, et tabada rütme ja temposid.

Kui palju ise telekat vaatate?

Mulle meeldivad väga ETV erimunaraku kaksikud “Mi” ja “OP!”. Värske tuul, mõõdetud elegants ja lahedad ideed, meeskonnatöö, mille krooniks on ennast oma rollis hästi tundvad saatejuhid. Ja muidugi kõiksugused dokfilmid. Neid võiks alati telekavas rohkem olla.

Kui ma staadionile ei jõua, siis jalgpalliülekanded kuuluvad ka valikrepertuaari hulka. Viimaste tõttu olen õppinud ära ka moodsa XXI sajandi kunsti – taluda arvutist vaadatava teleülekande ajal hiinakeelset kommentaatoriteksti.

Ja pubis telekavaatamine on ka tuttav teema just jalgpalli tõttu.

Teie peres on neli last. Missugune isa te olete? Kui rangelt oma laste teleka¬vaatamise harjumusi kujundate?

Kelleski telekavaatamise harjumusi eraldi kujundada oleks küll halb idee. Nii ei ole meie majas kunagi olnud, et lastesaade on läbi ja paneme nüüd teleka kinni ning liniku koos lillepotiga teleka peale tagasi.

Vaatame koos ja maitse on meil üsna ühesugune. Väikeste kõrvalekalletega. Vanemad tütred eelistavad näiteks tõsielusarju.

Olen viimasel ajal avastanud, et enamasti on need nii hästi tehtud, et jään ise ka vaatama, et mis elu küll ühe ja sama päikese all on võimalik elada.

Kui peaksite mingil põhjusel loobuma tele- ja raadiotööst, siis mis tööga suudaksite veel leiba teenida?

Kirjutamise ja toimetamisega olen ju teeninud ka. Müügitööd olen teinud, ilmselt saaks sellega hakkama ka praegu.

Lubasin ühele mehele, et teen talvel ära paadijuhi load ja annan talle tuleval suvel võimaluse minna naisega suvel nädalasele puhkusele.

Teerullijuhina saaksin ka hakkama, olen seda kunagi teinud. Vasalemma kardirajal, kui teerullijuht oli päikesest ja Kuldsest Odrast väsinud, aga töö tahtis kiiresti tegemist. Ja ekskursioonibussi juht võiksin ma ka ehk olla – juhiksin ja räägiksin.

“Sadam otsib meremeest”

  • Seitsmeosaline lustlik suvine meresaade, mis tõestab, et igas sadamas on lisaks ühele eestlasele veel ka vähemalt üks ukrainlane.
  • Saatejuhid Anatoli Tafitšuk ja Urmas Vaino astuvad seitsme saate jooksul maale enam kui kümnel saarel ja sadamas nii Eestis kui ka Soomes.
  • Igas sadamas katsetatakse mere¬sõidu¬vahendeid, tiritakse päevavalgele häm¬mastavaid ajalooseiku ja tutvustatakse ümbruskonna kõige värvikamaid tegelasi.
  • Saade on eetris igal esmaspäeval kl 21.30.

Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1
Viimsi alevik
74001 Harju maakond